Sellel rõõmsal ja värvikal joonistusel on kujutatud kahte inimest ja ühte selget, tugevat hoonet – kõik paistavad olevat oma koha ja rolliga rahul, mis viitab stabiilsele ja rõõmsale tulevikule Eestis, aastal 2050.
Pildi ülaosas särab kollane päike, mis paistab justkui spetsiaalselt nende kahe tegelase peale. Vasakul seisab punases kleidis tüdruk, suure naeratuse ja tumesiniste silmadega. Tema peas on punane kübar või tulevikumüts, mis võib tähistada erilist ametit – võib-olla on ta tuleviku kunstnik, teadlane või hoopis muusik, kes toob rõõmu ja värvi maailma.
Tema kõrval on teine tegelane sinises kleidis ja kollases kroonis – see viitab sellele, et ta on justkui tuleviku printsess või juht, kes valitseb mitte jõuga, vaid heatahtlikkuse ja nutikusega. Tema peas olevad kollased „kõrvad“ või juuksed ja naeratus viitavad sellele, et aastal 2050 on juhtimine lõbus, mänguline ja avatud suhtlemisele. Tema käes olev kollane ese võiks olla vidin – ehk nutiseade, mis aitab inimestel suhelda, õppida või isegi loodust mõista.
Allosas asub suur pruunikas-sinine hoone, mis paistab olevat tulevikumaja või kogukonnakeskus. Selle tugevad jooned ja suurus näitavad, et see on oluline paik. Äkki on see tulevikukool, kus mõlemad tüdrukud õpivad ja õpetavad? Või on see loovuskeskus, kus kõik saavad joonistada, leiutada, mängida ja olla koos?
See pilt näitab Eestit aastal 2050 kui sõbralikku, värvilist ja inimkeskset paika, kus kõik on hästi hoitud – päike paistab, inimesed naeratavad ja elumajad on tugevad ja ilusad. Lapsed ja täiskasvanud on loovad ja julged, igaüks võib olla nii juht kui looja. Tulevik ei ole siin pelgalt tehnoloogiline, vaid väga inimlik – täis värve, nägusid ja naeru. See on maailm, kus igaüks saab särada oma värvidega.