Selle pildi keskmes on unistus tulevikust, kus inimesed reisivad vabalt läbi kosmose, justkui oleks see uus tavaline. Joonistus kujutab säravat tähistaevast, mille sügavmustal taustal hõljuvad värvilised planeedid, lendlevad tähed ja komeedid. Vasakult paistab Maa – sinakasroheline koduplaneet, millelt on just startinud rakett. Raketi sees istub inimene, pilguga tulevikku, valmis avastama uusi maailmu.
Raketi leegid näitavad, et liikumine toimub kiirelt – võib-olla suundutaksegi just uuele koduplaneedile? Oranžikas ja roosakas planeet paremal võivad viidata Marsile ja mõnele alles avastamata taevakehale. All paremal on rõngaga planeet, meenutades Saturni, mis tähistab teadmiste ja ulatuse piiritust. Terve taevas on täis väikseid tähekesi – justkui tuhanded võimalused ootaksid, et neid avastataks.
See pilt annab aimu, et Eesti aastal 2050 on avatud kosmoseteadusele ja lennundusele. Lapsed unistavad astronaudiametist ning saavad õppida seda juba noorelt, sest haridus on tulevikus mänguline, tehnoloogiline ja täis päriselu kogemusi. Eesti koolides on virtuaalreaalsus ja simulatsioonid igapäevased – kosmoselaeva juhtimine või Marsil maandumine toimub klassiruumis peaaegu päriselt.
Tulevikus ei piirdu unistused enam pelgalt Maaga. Eesti inimesed osalevad rahvusvahelistes kosmoseprojektides, ehitavad satelliite, juhivad roboteid Kuul või isegi kaugemal. See tähistab julgust, teadushuvi ja piiritut kujutlusvõimet, mis on meie tuleviku alus.
See joonistus ei räägi ainult ühest reisist läbi tähevalguse, vaid näitab, et meie tulevikus ongi see võimalik – sest unistada tuleb suurelt, ja kui on unistus, siis on ka tee.