Selle pildi maailm viib meid aastasse 2050, kus põimuvad avastused minevikust ja tuleviku loovus. Vasakul on kujutatud sügavat metsa või koobast, kust keegi justkui midagi uurib – võib-olla arheoloog, kes on avastanud iidse eseme. Tegelane töötab süvenenult, kaevab ja uurib – ta on teadmishimuline ja vapper. Tal on ka väike sõiduvahend, mis võib olla mõni tuleviku robot-abiline või liikuv uurimisjaam, mis aitab tal raskesti ligipääsetavaid paiku avastada.
Paremal pool on hoopis teistsugune maailm: seal on kaamerad, lauad ja inimesed, kes justkui valmistavad ette uut animafilmi. Joonistatud kolmnurkne hoone võib olla stuudio, mille sees sünnivad lood ja fantaasiad. Inimesed rõõmustavad – loovus ja koostöö täidavad õhku. See on maailm, kus teadus ja kunst ei ole vastandid, vaid toimivad koos: üks avab ajaloo kihid, teine loob uusi lugusid nende põhjal.
Aastal 2050 on Eesti koht, kus inimesed töötavad vabas õhus ja moodsates stuudiotes. Lapsed ei kasva ainult tarbijateks, vaid saavad loojateks, kelle töö ühendab mängu ja tähenduse. Arheoloogid ja multikakunstnikud on mõlemad lugude vestjad: ühed räägivad sellest, mis oli, teised sellest, mis võib tulla.
See pilt annab lootust, et tulevikus saavad lapsed kasvada mitme andega inimesteks. Neil on vabadus uurida, katsetada ja unistada – ja just see teebki Eesti aastaks 2050 ühe kõige erilisema koha maailmas.