Sellel pildil on kujutatud lennukeid taevas – kaks suurt sinist õhusõidukit, millest üks on propelleritega. All on kirjutatud selge unistus: „Ma unistan lennata Ameerikasse.” See on otsene ja aus soov – reisida kaugele, kogeda uut maailma, näha teisi inimesi ja paiku. Joonistuse detailid, nagu suured tiivad, rattad ja propellerid, viitavad tugevale huvile tehnoloogia ja liikumise vastu.
Lennukid siin ei ole lihtsalt transpordivahendid – need on vabaduse sümbolid. 2050. aastal võib Eesti olla koht, kust saab lennata igale poole, ja seda kiiresti, säästlikult ning keskkonnasõbralikult. Lennukid võivad olla elektrilised või päikeseenergiaga töötavad, ehk isegi täiesti vaiksed. Reisimine ei ole enam keeruline ega koormav, vaid loomulik osa elust.
Tuleviku Eesti võib olla just selline, kus juba noorest east alates julgustatakse unistama suurelt – mitte ainult kodu lähedal, vaid üle ookeani. See joonistus annab tunde, et unistus ja tehnoloogia võivad koos viia meid sinna, kuhu iganes me tahame, olgu see Ameerika või midagi veel kaugemat ja põnevamat.
Selles visioonis on tulevikus Eesti ühendatud kogu maailmaga. Lapsed kasvavad teadmisega, et piirid on ületatavad ja maailm on avatud. See tähendab ka seda, et Eesti noored võivad olla osa rahvusvahelistest kogukondadest, õppida, töötada ja elada seal, kus nad tunnevad end kõige rohkem kodus – ja ikka tagasi tulla.