Säde-Liisi unistus on lihtne ja südamlik – “Minu unistus on kassi saada.” Seda soovi saadab rõõmsameelne pilt, kus suur sinine taust viitab taevale või laiale avarusele, milles on kujutatud tüdruk ja tema tulevane kass.
Pildi keskmes olev kass on väga armas – mustade käppade ja roosa kõhualusega – ning tema ümber hõljub justkui vabaduse ja mängulisuse tunne. Kass tundub olevat rohkem kui lihtsalt lemmikloom. Ta näib olevat kaaslane, sõber, keegi, kellega koos saab kasvada, mängida ja maailma avastada. Ka tüdruk punases kleidis on pildil rõõmus ja tundub, et ta justkui ootab seda kassi avasüli.
Aastal 2050 võiks iga laps Eestis elada maailmas, kus loomad ja inimesed elavad harmoonias. Võib-olla on tulevikus kodud sellised, kus kassidel on oma nutikaamera ja kassikeelest tõlkiv vidin, mis võimaldab nendega veelgi paremini suhelda. Võib-olla saab iga laps, kes väga soovib, päris oma holograafilise virtuaalkassi, kui päris looma pidamine pole võimalik. Või ehk on maailm 2050. aastal niivõrd hooliv, et varjupaikades ei ole enam ühtegi kodutut looma – sest iga kass on leidnud oma südamesõbra, nagu Sade-Liis soovib.
Tema unistus tuletab meelde, et tuleviku Eesti ei vaja ainult suuri ideid ja roboteid – vaid ka soojust, hoolimist ja sõprust. Ja mõnikord piisab selleks vaid ühest kassist.