See mõttekaart vastab küsimusele „Mis on unistus?“ ja peegeldab laste mitmekesiseid ja siiraid vastuseid – see on otsekui aknake nende sisemaailma, lootuste ja igatsuste poole.
Laste jaoks on unistus midagi, mida tahetakse väga – „ma tahan koera ja kassi“, „tahan kutsikat“, „ma tahan kassi“. Nende unistuste keskmes on sageli loomad – nad soovivad endale lemmiklooma, kes oleks neile truu kaaslane, kelle eest hoolitseda ja kellega jagada igapäeva rõõme. See näitab, kui väga nad ihkavad lähedust, vastutust ja armastust.
Unistus võib olla ka soovimõte, mis tuleneb südamevalust või kaotusest – „soovin, et hamster ei oleks ära surnud“. Lapsed tunnevad tugevat sidet oma loomadega ja sooviksid neid hoida igavesti. Samuti peegeldub mõttes „mina tahan koera, aga ema ja isa ei luba“ soov ja tegelikkuse kokkupõrge – see näitab, et unistus ei ole alati lihtne teoks teha, aga see jääb siiski alles südames.
Lapsed mõistavad unistust ka kui midagi head kogu maailmale – „mõtled, et kõik maailmas oleks teistmoodi“, „soovid midagi, mis teeb sind või teisi rõõmsaks“. Nii viitavad nad sellele, et unistus ei pea olema vaid isiklik – see võib puudutada ka suuremaid muutusi, hoolimist ja paremat maailma.
On ka eksistentsiaalseid ja mõtisklevaid mõtteid – „see, mida saaks teha, aga pole olemas“ või „teistsugune maailm“. Need näitavad juba üsna sügavat abstraktset mõtlemist, kujutlusvõimet ja ka loomingulisust.
Mõni unistus on seotud oma identiteediga – „tahad keegi olla“ või „ma soovin, et koer armastaks mind“. Siin peegeldub lapse soov olla nähtud, armastatud ja väärtustatud.
Üks armas detail on ka: „00:00 saada soov“ – see viitab maagilisele hetkele, mil salasoovid justkui võivad täituda. Laste jaoks on unistamine tihti seotud väikese võlumaailmaga, millel on oma reeglid ja ajad.
Kokkuvõttes joonistub sellest mõttekaardist välja visioon Eestist aastal 2050, kus unistused ei ole unustatud. Kus igal lapsel on ruumi unistada – saada endale kass, koer, hamster või kilpkonn, elada loodussõbralikus ja hoolivas ühiskonnas. Kus vanemad kuulavad rohkem, ja lapsed saavad tunda, et nende soovid loevad. Kus on võimalik kogeda kaotusevalu, aga seda toetavas keskkonnas. Kus maailm võib olla natuke teistsugune – helgem, hoolivam ja unistustele avatum.
Unistused on tuleviku seemned. Ja kui need lastelt pärinevad, on see tulevik täis hoolivust, loomaarmastust, headust ja fantaasiat.