See pilt räägib meile väga värvikast ja looduslähedasest unistusest – siin lendab kirju lind, puu kõrval hõljub liblikas, ja kõik on ümbritsetud lillede, rohu, taeva ja pilvede õhulisusega. Pildi ääri kaunistavad vikerkaared ja lilled, mis justkui raamivad selle unistuse muinasjutuliseks looduseks.
Tundub, et see unistus on seotud vabaduse, looduse ilu ja kergusega. Võib arvata, et aastal 2050 loodetakse Eestis näha rohkem elurikkust – linde ja liblikaid, kelle elupaigad on kaitstud ja kes saavad vabalt lennata roheliste alade kohal. Tegu võib olla unistusega maailmast, kus inimene ja loodus elavad harmoonias – kus linnud pole haruldased ja liblikad ei kao, vaid neid on hoopis rohkem kui kunagi varem.
Pildi lilled, rohi ja elurõõm viitavad tulevikule, kus lapsed saavad õppida ja mängida õues, mitte ainult ekraanide taga. Aastal 2050 võib kool toimuda osaliselt loodusklassides, kus päriselu ja õppimine sulanduvad ühte. Võib-olla õpitakse lindude keelt, jälgitakse liblikate liikumist ja õpitakse, kuidas neid kaitsta.
See on visioon tulevikust, kus Eesti on puhta looduse kodu, kus kevadel on liblikad jälle rohkesti tiibadega taevas, ja linnulaul kostub nii linnas kui maal. Unistus, mis kutsub meid kõiki looma sellist Eestit – värvilist, elusat ja rahulikku.