Sellel soojal ja südamlikul pildil on kujutatud armastusest ümbritsetud pere – nimeliselt on välja toodud „мама“ (ema), „папа“ (isa), Veronika ning teised pereliikmed, kelle nimed on samuti kirjas. Kõik seisavad sinisel maapinnal või merel, ülal taevas aga hõljuvad helesinised pilved ning otse südames on kaks suurt punast südant – armastuse ja ühtekuuluvuse sümbolid. See pilt väljendab tugevat soovi, et tuleviku-Eestis valitseks armastus, hoolivus ja perede lähedus.
Kui mõtleme aastale 2050, siis selle lapse unistus ei keskendu robotitele ega kosmosereisidele – vaid sellele, et inimesed oleksid koos, toetaksid teineteist ja tunneksid end armastatuna. Selline Eesti oleks turvaline paik, kus pered on ühiskonna kese ja armastus pole ainult tunne, vaid ka igapäevane tegu.
Ka pildi esteetika räägib enda eest – lihtsates joonistustes on midagi siirast ja ehedat. Üheskoos naeratavad tegelased, südamed ja hoolikalt kirjutatud nimed loovad mulje, et selles tulevikumaailmas on iga inimene tähtis ja hoitud. Ja kui lapsed juba täna sellisest maailmast unistavad, siis on meil põhjust uskuda, et Eesti liigub just sellise tuleviku poole – kus peresuhted on tugevad, südamed on avatud ning hoolivus on elu loomulik osa.