See joonistus, mille pealkiri on „Haldjate ja nõidade maailmas“, viib meid fantaasiarikkasse tulevikunägemusse, kus loodus ja maagia eksisteerivad harmoonias. Pildil on näha erksates vikerkaarevärvides maastik, mis ulatub sinisest taevasest servast roheliste ja oranžide lagendikeni. Pildi keskel on kaks tegelast – üks mustas nõiakübaras ja teine elegantse haldjana. Mõlemal on käes võlukepike, mis annab märku, et nende maailmas on igapäevaelu täis loitse, imesid ja müstikat.
Eesti aastal 2050 võibki Saskia unistuses olla paik, kus tehnoloogia on segunenud maagiaga. Näiteks võivad kodumasinad töötada mitte elektriga, vaid võluväel, ning tervenemine toimub mitte tablettidega, vaid haldjatolmu abil. Õppimine koolis võib toimuda loitsude abil ja teadmisi antakse edasi lauldes või võlukirju lugedes. Kõik see on loomulik osa elust, justkui vana muinasjutt oleks saanud uue hingamise.
Huvitav on ka see, kuidas kogu stseen on justkui piiritletud – nagu oleks see salamaailm, kuhu pääsevad vaid need, kes tõeliselt usuvad. Aasta 2050 Eesti ei ole siin lihtsalt kõrgtehnoloogiline ühiskond, vaid hoopis tundeline ja südamlik paik, kus igaüks võib olla natuke haldjas või natuke nõid. See on maailm, kus loovus, hoolivus ja sõbralikkus on tähtsamad kui kiirus ja kasum.
Saskia visioon pakub alternatiivi – tulevik ei pea olema ainult robotid ja masinad, vaid võib olla ka värviküllane, pehme ja maagiline. Seal on ruumi fantaasiale ja väikestele imedele igas päevas.