Selle tulevikupildi keskmes on suur, võimas masin – justkui tuleviku päästeauto või tuletõrjeauto. See on punane, must ja sinise katusega, justkui robotite ajastu sõiduk. Masina kõrvale on joonistatud inimene, kes seisab julgelt ja enesekindlalt – ta võib olla päästja, mehhaanik või autojuht. Tema laiad käed ja punane pluus annavad märku, et ta on oluline ja tugev tegutseja oma maailmas.
Aastal 2050 võivad sellised masinad liikuda ise, olla elektrilised ja varustatud tehisintellektiga, mis suudab ohuolukordi kiiresti hinnata ning inimesi aidata. Päästeautod võivad lennata või liikuda mööda spetsiaalseid toruteid, mis viivad need otse sündmuspaigale. Nad on varustatud droonidega, mis suudavad otsida inimesi või analüüsida keskkonda. Ka inimesed, kes nendega töötavad, kasutavad virtuaalreaalsuse prille ja nutikaid kaitseriideid, mis muudavad nad justkui superkangelasteks.
See pilt räägib meile, et Eesti 2050. aastal on koht, kus tehnoloogia ja inimlik julgus käivad käsikäes. Tööd teevad mitte ainult masinad, vaid ka inimesed, kellel on missioon – aidata, kaitsta ja parandada maailma. Lapsed unistavad sellisest tulevikust, kus nad saavad olla osa millestki suurest ja heast, kasutades uusi võimalusi ja olles ikka iseenda moodi vaprad.