Selle rõõmsavärvilise pildi keskmes seisab säravkollane maja, mille katus on kaetud vikerkaarevärviliste plaatidega. Maja ümbritsevad erksinised taevad ja värvilised lambikettid, mis justkui tähistavad pidupäeva või rõõmsat igapäevaelu. Aknad on pisikesed, aga selged, ja seinu kaunistavad justkui valgusmullid, mis viitavad rõõmule ja mängulisusele. Katusele on lisatud ka midagi, mis meenutab kas aurupuhureid või isegi tulevikutehnoloogiat – võib-olla on tegu nutika koduga, mis suudab ennast ise soojendada ja valgustada.
Paremal ülanurgas lendab taevas aga üks veider, oranžikaspunane lennumasin, mis näeb välja kui futuristlik takso – võib-olla on see droon või lendav auto, millega inimesed aastaks 2050 igapäevaselt ringi liiguvad. Masinast väljub justkui redel või laskumissild, mis viitab sellele, et see võib peatuda otse kodu juures, viies inimesed tööle või kooli.
Maja ümber on ka teised pisikesed ehitised ja istumiskohad, mis viitavad kogukonnale ja ühistegevustele. Inimesed paistavad väikesed, kuid olulised – see näitab, et tulevikuühiskonnas on tehnoloogia kõrval oluline ka inimlikkus ja koosolemine. Kogu stseen õhkab värvidest, mängulisusest ja rõõmust – justkui oleks 2050. aastal maailm natuke rohkem lapsemeelne ja palju rõõmsam.
Selline tuleviku-Eesti on helge, loodussõbralik ja mänguline. Majad on targad, aga samas isikupärased. Tänavad on täis valgust, mitte ainult lampidest, vaid ka inimestest endist. Aastal 2050 ei tähenda areng mitte ainult masinate paremust, vaid ka kodude värvilisust, elu kergust ja rõõmu olemisest.