Selle joonistuse autor Gretel on avanud meile ukse kosmilisse tulevikku, kus Eesti lapsed ei unista ainult maisest õnnest, vaid ka tähistaevast, rakettidest ja tähtedest. See on maailm, kus inimene ei ela ainult planeedil Maa, vaid seikleb julgelt universumis, otsides uusi maailmu ja uusi teadmisi.
Kesksel kohal pildil on sinise-rohelisega Maa – meie kodu, ilus ja elujõuline planeet. Selle kohal aga kihutab taevasse rakett – märk sellest, et 2050. aastaks on inimesed saavutanud võime turvaliselt ja tihti kosmosesse reisida. Võib-olla elavad mõned eestlased selleks ajaks juba Kuu baasis või Marsi koloonias, aga võib-olla on kosmos ka lihtsalt koht, kuhu minna puhkusele, vaadata tähesadu või korraldada teadusmissioone. See joonistus kutsub meid unistama piirideta maailmast, kus teadus ja tehnoloogia viivad meid uutele horisontidele.
Ümber Maa keerlevad oranžid tähed ja taevakehad – need viitavad sellele, kui tähtis on universum meie tulevikus. Võib-olla 2050. aastal oskavad Eesti lapsed juba programmeerida satelliite, juhtida roboteid Kuul või õppida virtuaalselt Rahvusvahelisest Kosmosekoolist. Lapsed ei piirdu enam unistamisega – nad tegutsevad, ehitavad ja uurivad.
All paremas nurgas asuv punase joonega planeet või taevakeha võib olla mingi eriline sihtpunkt – võib-olla uus koduplaneet, kus kasvatatakse taimi, uuritakse elu võimalikkust või on lihtsalt seikluskoht, kuhu lapsed koos peredega lendavad nädalavahetuseks. See osa viitab avastamisjanule ja sellele, et 2050. aastal ei ole inimkond enam ainult maa peal – meie koduks on saanud kogu Päikesesüsteem.
Greteli pilt näitab, et tulevikus on Eesti lastel julgus vaadata üles ja kaugele. Haridus toetab nende teadushuvi, tehnoloogia on arenenud ja unistustest on saanud teod. Meie noored ei piirdu enam küsimusega „kas?”, vaid hoopis „millal ja kuidas?”. See tulevik on täis lennukust, julgust ja avastamist.