Selle joonistuse tulevikunägemus on mõistatuslik ja samas inspireeriv. Pildil on kujutatud suuri voolavaid vorme ja täppe, mis võivad tähendada universumit, mõnda tundmatut planeeti või hoopis uut elu kujunemist. Võib-olla on see nägemus uuest maailmast – maailmast, kus Eesti aastal 2050 on oma piiridest kaugemale vaadanud, otsides elu ja võimalusi avakosmosest.
Suur keskne kuju meenutab pirni või kapslit – see võib olla tuleviku seeme, millest kasvab uus ökosüsteem. Täpid selle sees võivad olla seemned, bakterid või terved pisikesed ökosüsteemid. See viitab sellele, et aastal 2050 on Eesti muutunud roheliseks tehnoloogiaimedemaaks, kus loodust uuritakse ja kasvatatakse uudsel viisil.
Roheline värv kogu joonistusel annab aimu, et tulevik on looduse päralt – kõik, mida me ehitame ja arendame, on kooskõlas keskkonnaga. Inimesed oskavad hoida elu, kasvatada taimi isegi seal, kus varem midagi ei kasvanud – olgu see siis kosmoses, kõrbes või merepõhjas.
Joonistus võib kujutada ka uut transpordivahendit või elukapslit, mis viib inimesi turvaliselt ühest kohast teise – võib-olla isegi planeetide vahel. See tulevik ei ole täis lärmakat tehnikat, vaid hoopis vaoshoitud ja mõtlikku rohelust – maailm, kus elatakse tasakaalus ja rahus.
Selle joonistuse salapärasus laseb vaatajal ise unistada, mis võiks olla selle sees. See peegeldab tulevikku, kus kujutlusvõime ja loovus on kõige suurem jõud – ja Eesti aastal 2050 on koht, kus iga laps saab oma ideed ja unistused ellu viia.