Sellel pildil on kujutatud unistus elust tulevikus, kus inimene elab koos endale kalliga suures majas, mida ümbritseb lillerohke hoov. Joonistus on siiras ja helge – suur pruun hoone punase katusega seisab keset värviliste lillede merd, kus iga õis paistab rõõmu ja elu sümbolina. Vasakul pool on joonistatud kaks inimest, kes näivad selles maailmas õnnelikud – üks neist hoiab teise kätt, mis näitab hoolivust ja koosolemist.
Sõnum on lihtne ja väga inimlik: tulevikus ei ole kõige tähtsamad robotid või kosmosereisid, vaid armastus, kodutunne ja loodus meie ümber. Aastal 2050 võiks Eesti olla just selline koht, kus suured majad ei tähenda kaugust, vaid avarust lähedusteks. Kus aed ei ole ainult murulapp, vaid elav osa kodust, täis värve, lõhnu ja mesilaste suminaga elu.
Sellises Eestis 2050. aastal tunnevad inimesed end turvaliselt, sest nad on koos – koos nendega, keda nad armastavad, ja koos loodusega, mis toob rõõmu. Tehnoloogia on küll olemas, aga see ei asenda inimsuhteid ega looduslähedust. See unistus viib meid maailma, kus elu põhineb lihtsatel, aga sügavatel väärtustel: armastus, kodu ja lilled.