See pilt viib meid tuleviku Eestisse, kus maastik on justkui teistsugune kui praegu – ümbritsetud sinakast valgusest, mis võib olla kas öövalgus, polaarpäev või hoopis mingi uus tehnoloogia, mis valgustab maailma. Vasakul paistab kõrge, koonusekujuline ehitis, mille tipus on väike sümbol või trofee. See võib olla tuleviku torn või kosmosejaama laadne rajatis, mis on saavutuste ja avastuste sümbol.
Paremal seisab olend või inimene, kelle keha on ruudukujuline ja jalad-torsod tumedamad. Tema ümber olev valgus või aura viitab, et tegemist võib olla robotiga või inimesega, kellel on eriline kaitsevarustus. See kõik loob tunde, et maailm on tehnoloogiliselt väga arenenud – võib-olla uuritakse uusi planeete või elatakse juba osaliselt kosmoses.
Kui mõelda Eesti 2050. aastale selle pildi põhjal, võiks näha Eestit osana rahvusvahelisest kosmosekogukonnast. Meie inimesed võivad töötada uurimisjaamades, juhtida roboteid ja luua kõrgtasemel teaduslikke leiutisi. Loodus ei kao, kuid seda täiendavad sinaka valguse ja uute ehitistega futuristlikud maastikud. See on maailm, kus seiklus ja avastus on igapäevane osa elust.