Sellel pildil on näha unistus ajast, mis on palju lihtsam ja tehnoloogiavabam kui tänapäev. Tekst pildi ülaosas ütleb, et see on igatsus „vanast ajast, kui ei olnud arvuteid ja telefone“. Taevas on täpiline, justkui sajaks lund või vihma, ja keset pilti liigub pruun hobune, kes veab vankrit. Vankris ja selle kõrval on kepikujud, mis kujutavad inimesi – nad on teel, võib-olla külla või turule.
Vasakul pool on hall varjutatud ala, mis võib sümboliseerida metsa või mäge, tehes pildi üldmeeleolu rahulikuks ja natuke nostalgiliseks. See stseen annab tunde, et 2050. aastal võivad mõned inimesed unistada eluviisist, mis on aeglasem ja tihedamalt seotud looduse ja loomadega.
See pilt näitab, et tulevik pole ainult tehnoloogia areng – osa inimestest võib valida hoopis tagasipöördumise lihtsamate aegade juurde, et tunda rohkem rahu ja kogukonnatunnet. See on justkui meenutus, et ka 2050. aastal võib elu olla õnnelik ilma ekraanide ja masinate pideva kohaloluta.