Selle pildi südames asub lummav “lendav laev”, mis viib meid hoopis teistsugusesse tulevikunägemusse – sellisesse, kus tehnoloogia ja loovus tantsivad koos värvide ja rõõmuga. See pole lihtsalt transpordivahend, vaid otsekui vikerkaareline ujuv unistus, mille sees on värvilised pallid ja keerdus ühendusniidid – võib-olla energiaallikad või kommunikatsioonivõrgustik, mis ühendab inimesi üle maailma.
Laeva peal seisavad inimesed – nad on väikesed, aga kindlameelsed. See viitab, et ka kõige väiksemad saavad osa suurtel rännakutel, et maailm kuulub kõigile. Laeva korstnast tõuseb justkui mitmevärviline signaal – see võib sümboliseerida rahu, võrdsust ja vabadust, mis lendavad üle piiride, otse südamesse.
Taevas on täis keerdpilvi, mis justkui keerlevad rõõmust – ja ühes nurgas vikerkaar, mis viib meid mõttele, et 2050. aasta Eestis on ilmastik puhas ja kirgas, ning loodus inspireerib inimesi endiselt. Ka veealune maailm on elus – “sulpsu tegev kala”, tähed, värvid ja erinevad olendid näitavad, et ka ookeanid ja mered on elurikkad ja hoitud.
Eesti aastal 2050 võiks olla paik, kus lendavad laevad sõidavad mitte ainult taevas, vaid ka ideedes – nad viivad inimesi kokku, ühendavad kultuure ja jagavad rõõmu. Lapsed unistavad liikuvusest, mis pole mitte ainult praktiline, vaid ka mänguline ja kaunis. Reisimine ei tähenda pelgalt punktist A punkti B liikumist, vaid tähendusrikast rännakut, mille käigus kohtab loodust, ilu ja üksteist.
See pilt räägib elurõõmust, koostööst ja tehnoloogia inimnäolisest kasutusest. Tuleviku Eesti ei pruugi olla hall ja mehhaaniline – see võib olla värvikas, loov ja südamlik. Maailm, kus ka kõige väiksemad sulpsud ja keerduvad pilved saavad tähenduse.