Sellel pildil kujutatud tulevik on täis mängulist tehnoloogiat ja loodusest inspireeritud arhitektuuri. Aastal 2050 näeme Eestit, kus loovus ja tehniline nutikus on saanud igapäevase elu lahutamatuks osaks. Taevast paistab robotpäike, mis võib olla tuleviku energialahendus – mitte ainult valguse allikas, vaid ka nutikas süsteem, mis reguleerib ilma, salvestab energiat ja suhtleb teiste seadmetega. See on soe ja abivalmis päike, mis on loodud inimese ja looduse kasuks.
Linnud, kes varem laulsid puu otsas, on saanud endale tehnoloogilised sõbrad – robotlinnud. Nad lendavad ringi ja võivad edastada sõnumeid, jälgida keskkonna kvaliteeti või lihtsalt tuua rõõmu neile, kes neid näevad. Nad on samal ajal kasulikud ja ilusad, ühendades looduse ja masina maailma.
Eesti linnapilt aastal 2050 on samuti muutunud. Hooned ei ole enam vaid karbid – need võivad olla näiteks lillekujulised majad. Selline elamu, mille vars toimib liftina ja kroon lehestikuna, kus igas “õielehes” on kellegi kodu, toob looduse inimeste elamisse ja elab koos inimestega. Majad ei pea enam olema kandilised ega ühetaolised – need võivad olla elavad ja kasvavad.
Üks eriti huvitav detail on hoone, mille tipus on okkad ehk antennid, et püüda internetti. Tulevikus on internetiühendus nii tähtis, et majad ise ulatuvad ühendust otsides taevasse – justkui kasvaksid infoni. Selline nutikas arhitektuur näitab, et ka majad võivad olla aktiivsed osalised digimaailmas, otsides ja jagades teadmisi ning hoides elanikke ühenduses.
Eesti aastal 2050 on justkui ühe lapsepõlvefantaasia ellu ärkamine – robotid, loodus ja tehnoloogia on sulandunud värvikaks ja elavaks maailmaks, kus kõik on võimalik. Kus iga päike võib olla nutikas ja iga maja võib õitseda.