Selle fantaasiarohke joonistuse järgi unistatakse kahest asjast: elektrijalgrattast amortidega ja sellest, et päris Sonicud oleksid olemas maailmas. Pildil näeme rõõmsat inimest, kes sõidab suure musta rattaga – see on elektrijalgratas, millel on silmatorkavalt paksud rehvid ja tugev raam, mis viitab heale vedrustusele. Ratturi kõrval lendavad sinised kiired tegelased – justkui päriselus Sonicud, videomängudest tuttavad ülikiired tegelased.
Aastal 2050 võiks selline unistus täiesti teoks saada. Elektrijalgrattad võivad olla tulevikus nutikad ja isekohanduvad – nad teavad ise, millal pidurdada, millal hoogu anda, laevad end päikeseenergiaga ja oskavad isegi tee peal kommenteerida, kui turvaline on trajektoor. Ja kui Sonicud oleksid päriselt olemas? Võib-olla näeme aastal 2050 hoopis tehisintellektil põhinevaid elulisi robottrolle, kes liiguvad ülehelikiirusel, aitavad lapsi mängudes ja õpetavad neile kiiruse, julguse ja sõpruse väärtust.
See unistus näitab, kui oluliseks peavad lapsed kiirust, vabadust ja fantaasiamaailma lähedust päris elule. Eestis aastal 2050 võiks olla nii, et tänavatel vuravad vaikselt elektrilised rattad, kus iga laps saab liikuda turvaliselt ja iseseisvalt – ja mõnel päeval võib-olla isegi koos ühe sinise Sonicuga, kes viipab ja jookseb kaasa.