See mõttemapp “Unistuste tulevik” pakatab värvikatest ideedest ja kujutlusvõimest, mis loob vundamendi ühe fantaasiarikka, rõõmsa ja lootusrikka Eesti tulevikupildi jaoks.
Aastal 2050 võib Eesti olla koht, kus igas päevas on natuke sünnipäevatunnet, sest rõõm ja pidulikkus on saanud osaks igapäevaelust. Lapsed saavad lennata — kas tiibade või lendavate autodega — ja ringi liiguvad üheksakujulised autod, mis võivad vihjata täiesti uuele transpordikujule. Linnades ja aedades võivad olla lillekujulised lasteaiad, kus õpitakse läbi looduse, mitte ainult klassiruumis.
Selle tuleviku Eestiga käib kaasas ka võime täita teiste soove – empaatia ja hoolivus on saanud tehnoloogiaga üheks. Võib-olla on inimestel võime tajuda üksteise unistusi ja neid ellu viia. Elame maailmas, kus majadel on naerunäod, mis tähendab, et arhitektuurki on muutunud sõbralikumaks, mängulisemaks ja inimesekesksemaks.
Tulevikuunistused viivad meid kosmosesse ja paralleelmaailmadesse. Lastel on võimalik minna teisele planeedile või avastada uksi, mis viivad filmimaailma, kommimaailma, metsamaailma või isegi täiesti uude, veel avastamata ruumi. Need portaalid võivad olla mängulised ja turvalised, võimaldades lastel õppida maailma tundma läbi seikluste ja kujutlusvõime.
Lõpuks peitub kõigis neis unistustes soov olla hea, hooliv ja suur – mitte suur ainult kasvult, vaid ka hingelt. Laste unistused 2050. aastaks loovad Eesti, mis on tehnoloogiliselt arenenud, aga jääb läbinisti inimlikuks ja loovaks ühiskonnaks, kus igal lapsel on võimalus oma fantaasiamaailm ellu viia. See on Eesti, kus kasvavad mitte ainult puud ja lilled, vaid ka unistused.