Selle värvilise ja fantaasiarohke pildiga on kujutatud tuleviku linna, kus igal hoonel on oma kindel ja rõõmus iseloom. Hooneid ümbritseb helge sinine taevas, justkui rõhutamaks, et aastal 2050 elame me rõõmsas ja lootust täis maailmas. Kõik majad on joonistatud pliiatsikujulisena, mis annab kohe aimu, et looming ja õppimine on selle linna keskmes.
Iga hoone kannab silti vene keeles: „БИБЛИОТЕКА” (raamatukogu), „ШКОЛА” (kool), „РАЗВЛЕЧЕНИЯ” (meelelahutus). Need viitavad selgelt sellele, et tulevikuühiskonnas väärtustatakse haridust, lugemist ja lõbu. Võimalik, et kool on koht, kus ei õpetata ainult teadmisi, vaid ka loovust, eneseväljendust ja mängulisust – täpselt nagu selle pildi üldine tunne. Kool ei ole enam hall ega igav, vaid värviline ja kutsuv.
Kõik hooned on omavahel ühendatud nagu sõbralik perekond. Erinevad värvid – punane, kollane, roosa, lilla, sinine ja roheline – tähistavad mitmekesisust ja harmooniat. See tulevikumaailm on koht, kus erinevad inimesed, ideed ja tegevused eksisteerivad kõrvuti ning loovad koos midagi kaunist.
Silmatorkav on ka futuristlik element paremas servas – justkui futuristlik latern või energiaallikas. See võib sümboliseerida taastuvenergiat või nutikat linnaruumi, kus iga hoone on ühenduses keskse valgus- või teadmiskeskusega. See näitab, et tehnoloogia on oluline osa sellest linnast, kuid ta ei varjuta inimlikkust, vaid toetab seda.
Kokkuvõttes räägib see pilt tuleviku-Eestist kui paigast, kus elu on mitmekesine, hariv ja mänguline. Seal elavad õnnelikud inimesed, kes loovad üheskoos rõõmsa, turvalise ja aruka ühiskonna. See on maailm, kus lapsed armastavad kooli minna, kus raamatukogud ei ole kadunud ning kus meelelahutus ja haridus eksisteerivad käsikäes – nagu pliiatsid vikerkaarevärvides pinalis.