Sellel kaunil joonistusel on kujutatud lapse unistust Hiinast – maailmast, mis on täis rahu, ilu ja harmooniat. Pildi keskmes kõrguv hoone meenutab traditsioonilist Hiina pagoodi, millel on mitu korrust ja katus, mis paistab päikese poole. Iga korrus tundub justkui uus tase teadmistes, kogemustes või elamustes, mida saab tuleviku-Eestis saavutada. Aastal 2050 võivad sellised majad olla tavalisemad kui täna – nad ühendavad iidseid kultuure ja moodsaid elustiile.
Hoone ümber laiub värviline loodus: rohelus, õitsvad puud ja soe päikesepaiste loovad tunde, et siin maailmas valitseb tasakaal. Õhk on puhas, ilm on leebe ja kõik elab omas rütmis. Taevas on kaetud siniste ja oranžide toonidega, mis viitavad päikesetõusule või -loojangule – hetkele, mil kõik on võimalik ja iga päev algab uue lootusega.
Puud, mis kannavad roosasid õisi, meenutavad kirsipuid – need sümboliseerivad ilu, lühiajalist hetke ja uuestisündi. Need puud võivad tähistada tuleviku Eestit, kus loodus ei ole hävitatud, vaid hoitud ja austatud.
Pealkiri “Minu unistuste Hiina” viitab sellele, et aastal 2050 on maailm palju rohkem ühendatud. Inimesed saavad reisida, õppida ja kogeda teisi kultuure nii, nagu nad oleksid kodus. Eesti lapsed unistavad maailmast, kus kultuuride vahel pole piire – vaid sillad. Ja need sillad ehitatakse just niisugustest unistustest nagu see pilt.
See joonistus kannab endas sõnumit, et tuleviku Eesti ei ole mitte ainult nutikas ja tehnoloogiline, vaid ka tundlik, rahulik ja kultuuriliselt rikas paik.