Isabeli joonistus kannab nime “Magusa Maailm” ning see pilt on nagu värvikirev seiklus maiustuste, unistuste ja fantaasia radadel. Vasakul paistab suur, justkui šokolaadist või karamellist valmistatud puu, mille võra meenutab keerist või tuhksuhkruga kaetud komme. Kõrval kõrguvad kõrged, peened tornid või taimed, mille otsas on tähed – võib-olla on need söödavad tähtkommid või hoopis fantaasiamaailma tulede tornid.
Paremal pool pildil on uhke vikerkaar, mille all on palju erinevat värvi ribasid, mis võivad olla nii kommipulgad kui ka unistuste sillad. Pildi keskel on inimesi ja palju kollaseid kuubikuid, mis võivad olla juustumaiused või kuldsed kommid, mida leiab sellest magusast maailmast maapinnalt otse jalgade eest.
Taustal sinised pilved, roosad ja kollased toonid loovad mulje, et see maailm on soe, rõõmus ja suhkruvatine. Isabeli nimi särab üleval taevas nagu kaubamärk – see maailm kuulub talle, tema kujutlusvõimele ja tema heldele loovusele.
Kui mõelda, milline on Eesti aastal 2050 selle pildi põhjal, siis näeme riiki, kus loovusel on vabadus vohada. See on koht, kus fantaasia pole piiratud, vaid on osa argielust – võib-olla ongi tulevikus meil linnad, mille tänavatel on magusate lõhnade robotpagarid, söödavad puud, või vikerkaaresillad, mille all käivad rõõmsad lapsed. Eesti on siis värviline, lahke ja täis imesid, mis rõõmustavad nii kõhtu kui südant.