Sellel pildil on kujutatud dünaamilist ja tehnoloogiarikast tulevikku, kus taevas kihutavad lendavad masinad ja linnapildis on näha erilisi, tugevalt värvilisi hooneid. Ülalpool joonistuses näeme futuristlikku drooni või lendavat robotit, mille rohelised tiivad vihjavad keskkonnasäästlikkusele. Võib-olla on see päästeseade, isesõitev lennumasin või koguni õpetaja-robot, kes liigub õpilaste juurde taevast mööda.
Paremas ülanurgas näeme sinist ruumi või kapslit, kus keegi istub. See võib olla isiklik magamiskapsel, tulevikukorter või transpordivahend, mis liigub mööda toruteid. Robotid on muutunud osaks igapäevaelust ning inimesed puhkavad, samal ajal kui tehnoloogia hoolitseb turvalisuse ja liikumise eest.
Keskel asub oranž hoone – see meenutab kooli või kontorihoonet, kus igas ruumis on midagi toimumas. Väiksed aknad viitavad sellele, et seal sees on palju väikseid, isiklikke ruume – ehk individuaalsed õpikeskkonnad või tööpoodiumid, kus iga inimene saab rahus keskenduda. All näeme violetset ja kollast hoonet, mis mõjub kui loovuse ja valguse keskus. Kollased kiired ja ruumide vahelised ühendused viitavad teadmiste levikule ja kiirele suhtlusele.
Pildil olev tulevik on elektriline, liikuv ja nutikas. Eesti aastal 2050 ei ole ainult robootikaga rikastatud, vaid ka läbimõeldult disainitud: majad, sõidukid ja tehnoloogia teenivad inimest, mitte vastupidi. Masinad teevad tööd, aga inimesed saavad keskenduda õppimisele, puhkusele ja loovusele.
See unistus näitab Eestit kui tulevikuriiki, kus tehnoloogia, värvid ja innovatsioon põimuvad igapäevaelus.