Sellel joonistusel paistab silma fantaasiarikas maailm, kus tulevikukohtumine tulnukatega on saanud igapäevaseks. Pildi keskel on kõrge, modernse kujuga hoone, mille kollane katus ja pruun sein sulanduvad kenasti siniste akendega – justkui päikesevalguses helendav tulevikumaja. Hoone ümber on erinevat värvi ja kujuga olendid: sinised ja rohelised tegelased, kes meenutavad tulnukaid, liiguvad rahumeelselt inimeste seas. Üks inimene seisab rohelisel platsil, vaadates justkui suhtlevalt ühte neist tulnukatest.
Üleval vasakul nurgas lendab taevas rakett või kosmoselaev, mille sabas on oranžikas leek – kas see maandub või tõuseb? See lisab joonistusele dünaamikat ja vihjab sellele, et reisid universumisse on aastal 2050 täiesti tavalised. Võib-olla on see just lend Eestisse või hoopis Eestist teisele planeedile.
See pilt toob meie ette tuleviku-Eesti, kus inimesed elavad koos teiste liikidega – mitte ainult rahus, vaid ka koostöös. Võimalik, et need tulnukad toovad kaasa uusi teadmisi, aitavad ravida haigusi, arendada tehnoloogiat või õpetavad meid loodust paremini hoidma. Inimesed on siin avatud, sõbralikud ja uudishimulikud, valmis õppima ja jagama.
Aastal 2050 on Eesti ühiskond selline, kus kõikide eluvormide vahel on tekkinud lugupidav ja mõistev side. Meie linnad on küll tehnoloogilised ja tulevikku suunatud, kuid samal ajal inimesekesksed ja rohelised. Lapsed kujutavad seda maailma ette värvilisena ja mängulisena – ja just see näitab, et Eesti tulevik saab olema lootusrikas ja rõõmus.