Sellel pildil avaneb meile mitmetasandiline unistus tulevikust, mille keskmes seisab suur ja tugev puu. See puu ei ole ainult looduse sümbol, vaid justkui kogu elu kese – tema oksad ja viljad viitavad elu jätkusuutlikkusele, tasakaalule looduse ja tehnoloogia vahel. Rohelised lehed ja punased viljad räägivad, et aastaks 2050 on Eestis keskkond hoitud ja elujõuline. Inimesed oskavad loodust väärtustada ning elavad rohkem kooskõlas metsade, puude ja taimede rütmiga.
Puu ümber on justkui akende või ekraanide sees mitmeid väikseid stseene, mis annavad vihjeid, milline elu tulevikus välja näeb. Vasakul ülemises nurgas on joonistatud sõiduk, mis meenutab maasturit – võimalik, et see on isesõitev või lendav auto, mis liigub loodussõbralikul kütusel. Teises aknas võib näha keerulist tehnoloogilist seadet, mis võib olla mingi tulevikumasin või satelliit. Allpool on kujutatud süda, mis viitab armastusele ja hoolimisele – emotsioonid ja inimlikkus on tulevikus ikka alles ja isegi tähtsamad kui varem.
Paremal pool on näha rohkem liikumise ja seikluste sümboleid – üks tegelane istub sõidukis, teine justkui avab uut maailma. All paremal seisab erksavärviline rakett, mis viitab sellele, et aastal 2050 võivad inimesed või vähemalt nende robotid vabalt kosmosesse reisida. Võib-olla ongi Eesti omaenda väikese kosmosejaama ehitanud või saavad inimesed tänavalt tellida kosmosesõidu, nagu täna bussi.
Kogu pilt on mänguline ja täis fantaasiat, aga samas mõjub tervikuna väga selgelt – tulevikus on oluline nii tehnika areng kui ka looduse säilitamine. Eesti aastal 2050 on koht, kus inimesed, autod, raketid ja puud saavad üksteise kõrval eksisteerida harmooniliselt. See on maailm, kus lapsed, kes neid pilte joonistasid, on juba täiskasvanud ja on loonud elu, mis on põnev, hooliv ja tasakaalus.