See pilt kujutab endas kaarti, mis ei näita mitte geograafilisi paiku, vaid südame maastikku — see on tulevikku vaatav unistuste Eesti aastal 2050. Selle kaardi sisemusse on kirjutatud sõnad, mis ei tähenda pelgalt ideid, vaid väärtusi, millele tuleviku-Eesti saab tugineda: “armastus”, “sõbrad”, “päike”, “puhtus”, “lapsed”, “tervis”, “rahulikkus” ja “loodus”.
Näeme, et Eesti tulevikus ei mõõdu mitte tehnoloogia arengu ega kõrgete tornide järgi, vaid selle järgi, kui palju on meie ümber rõõmu, rohelust, rahu ja hoolimist. Märksõnad nagu roheline, puhtus, puud, puhas vesi ja meri viitavad sellele, et aastaks 2050 on Eesti suutnud säilitada või taastada oma loodusliku tasakaalu. Meie metsad ja rabad, jõed ja järved ei ole mitte ainult elupaigad liikidele, vaid ka rahupaigad inimestele.
Teised sõnad, nagu pere, ema, isa, lapsed, sõbrad ja armastus toovad esile soovi, et tulevikuühiskond oleks rohkem seotud, hoolivam ja toetavam. Inimesed ei ela mitte ainult kõrvuti, vaid koos. Koolid ja lasteaiad ei õpeta mitte ainult teadmisi, vaid ka hoolimist ja austust.
Fantaasia ei kao samuti kuhugi — pildil on sõna haldjate olemasolu, mis viitab, et ka aastal 2050 on Eestis ruumi mängule, loovusele ja lapsemeelsusele. Unistused ei ole keelatud, need on hoopis suunaviidad.
Selline tulevikumaa, kus on päike ja valgus, tervis ja rõõm, on kujutatud kui vaba, puhas ja empaatiline paik. See on Eesti, kus tehnoloogia teenib inimest, mitte vastupidi, ning kus kõige väärtuslikumaks peetakse mitte kiirust ja kasumit, vaid elu, mis on elatud hoolivalt, teadlikult ja loodusest lugupidavalt.
See kaart on justkui Eesti südamekujuline tulevikupeegel, mis ütleb selgelt: “Meie unistus on elada hästi, koos ja looduses.”