Sellel pildil on kujutatud unistus kassist – soe ja triibuline, armsa ilmega ning roosade kõrvadega. Ta seisab puhta valge tausta peal, justkui oleks ta loo keskne täht. Pildi lihtsus ja selgus annavad märku, et selle unistuse süda on üks konkreetne soov – leida endale karvane sõber.
2050. aastal võib koduloomade pidamine olla hoopis uuel tasemel. Võib-olla on olemas nutikaelarihmad, mis tõlgivad kassi mjäud ja saba liikumist inimese keelde, või kodurobotid, mis hoolitsevad selle eest, et kass saaks täpselt õige koguse toitu ja liikumist. Kuid isegi kõige moodsama tehnoloogia juures jääb kõige olulisemaks soojus ja lähedus, mida kass oma peremehele annab.
Sellised unistused näitavad, et ka tulevikus, kus on isejuhtivad autod ja holograafilised koolitunnid, jääb inimestele sügavalt oluline side loomadega. See tähendab, et 2050. aasta Eesti ei ole ainult tehnoloogia maa, vaid ka koht, kus hoolitsetakse südamete ja kodusoojuse eest.