Selle joonistuse keskmes on suur, mitmekorruseline tulevikuhoone, mis seisab kindlalt nagu loss, aga kujundatud moodsa arhitektuuri järgi. Hoone on kolmnurkse vundamendiga, mis võib viidata uuele tehnoloogiale, mis võimaldab ehitada ka ebatavalise kujuga maju – võib-olla see isegi hõljub? Aknad on suured ja heledad, paljud neist kolmnurkse või ovaalse kujuga, mis vihjab, et valgus ja avarus on aastal 2050 väga olulised. Maja akende taga näib paistvat öö- või päevavalgus, mis võib viidata, et inimesed saavad muuta oma akende valguse või läbipaistvuse vastavalt soovile.
Vasakus nurgas on näha kosmoselaeva, mis viitab, et see hoone pole mitte ainult maa peal, vaid võib-olla asub hoopis Kuul või muul planeedil. Või on see lihtsalt igapäevane transpordivahend aastal 2050 – lendav auto või isiklik kosmoselaev, mis viib kodust tööle. All nurgas paistab ka päike ja pilv, mis rõhutab, et hoolimata uudsest tehnikast on loodus ja päikese soojus ikka veel osa meie elust.
See tulevikumaja näitab, et Eesti aastal 2050 on tehnoloogiliselt arenenud, kuid samal ajal jääb oluline ka kodutunne. Inimesed elavad majades, mis on targad – aknad, mis reguleerivad valgust; seinad, mis võivad muuta värvi; liftid, mis liiguvad diagonaalis; ja energia tuleb päikesest või tuulest. Sellistes kodudes on ruumi peredele, lemmikloomadele ja sõpradele.
Tuleviku Eesti on turvaline ja rõõmus koht, kus lapsed saavad joonistada ja mõelda suurelt – näiteks, et kodu võib asuda taevas või hoopis mõne teise planeedi pinnal. See joonistus ei kujuta mitte ainult üht maja, vaid unistust paremast elust, kus tehnoloogia toetab inimlikkust ja kus igaüks saab tunda end kindlalt, vabalt ja koduselt.