Sellelt võimsalt joonistuselt vaatab meile vastu tulevikukangelane – olend, kes on saanud justkui nahkhiireks, et kaitsta maailma halbade tegude eest. Suured mustad tiivad, enesekindel pilk ja särav maski meenutav nägu annavad märku, et tegemist ei ole tavalise inimesega. See on keegi, kes on otsustanud, et 2050. aastal ei tohiks maailmas enam olla kurjust. Ta seisab otse hoonete ja lambi-postide vahel, justkui linna keskel, valmis õiglust kaitsma.
See visioon näitab meile, et tuleviku-Eestis ei ole lapsed mitte ainult unistajad, vaid ka tugeva õiglustundega hoolijad. Neid ei huvita ainult robotid ja kosmoselaevad, vaid ka headus, õiglus ja julgus seista teiste eest. Nende maailm on koht, kus kangelased ei kanna mitte relvi, vaid südant ja tiibu – nad lendavad, et hoida rahu, et aidata ja et muuta ühiskonda paremaks.
Ka loodus jääb selles pildis alles – rohi on roheline, taevas on sinine ja inimesed (või olendid) liiguvad loomulikult linnaruumi ja looduse piiril. See viitab tulevikule, kus inimesed elavad linnades, kuid kus väärtustatakse jätkuvalt rohelust ja elu mitmekesisust.
Aastal 2050 on Eesti selline paik, kus julged inimesed (või isegi väikesed nahkhiirekangelased!) ei oota, et keegi teine midagi paremaks muudaks – nad võtavad selle ise ette. See pilt näitab, et meie tulevik on loodud hoolivusest, vaprusest ja soovist kaitsta kõiki, kes vajavad tuge.