Sellel pildil paistab vastu rõõmus nägu, mille silmad on varjatud suurte päikeseprillidega – aga need prillid ei peegelda päikest, vaid tulevikku. Ühes klaasis on inimene, kes hoiab midagi käes, võib-olla lippu, teises klaasis näeme jalgpallurit ja palli. See vihjab unistustele spordist, liikumisest ja koostegemisest.
2050. aastal on Eesti ühiskond aktiivne ja sportlik. Tundub, et tulevikus on liikumine ning kehakultuur lahutamatud igapäevaelust – mitte ainult tippsportlaste, vaid ka tavaliste inimeste jaoks. Selline kujutlus viitab ühiskonnale, kus tervis ja hea enesetunne on väärtustatud ning liikumine on seotud rõõmu, mitte kohustusega.
See nägu ise on suur ja soe, punaste põskede ning laia naeratusega. See väljendab positiivset enesetunnet, rahu ja elurõõmu. Kui vaadata, kuidas prillidesse on peidetud tegevused, võib öelda, et 2050. aastal Eestis ei vaadata ainult passiivselt tulevikku, vaid seda elatakse aktiivselt ja julgelt.
Koolid võivad aastal 2050 olla hoopis teistsugused: liikumist ja loomingut väärtustatakse rohkem, istumine vaheldub mängulise õppimisega. Võib-olla õpitakse matemaatikat läbi jalgpallimängude ja kehaline kasvatus pole enam lihtsalt tund, vaid elustiili osa. Samuti viitab see pilt sellele, et Eesti tulevikus on olulisel kohal meeskonnatöö, eesmärkide poole püüdlemine ja ühised hetked.
Selle lapse kujutlus toob meie ette 2050. aasta Eesti, kus inimesed on liikuvad, rõõmsad, terve vaimuga ja alati valmis koos midagi ette võtma. See on tulevik, kus igaühe unistused on osa meie ühisest, tugevast ja ühtsest Eestist.