Sellel joonistusel on laps, kelle prillidesse on peidetud kaks suurt unistust. Vasakul klaasil näeme jalgpalliväljakut, kus inimesed mängivad sporti, punased ristid tähistavad liikumist ja tegutsemist – võib-olla tegemist on koguni jalgpallimänguga, kus kõik rõõmsalt kaasa elavad. Paremal klaasil on kujutatud hoopis Päikesesüsteemi – värvilised planeedid tiirlemas mustas tühjuses, meenutades meile, kui piiritu ja põnev on universum.
See pilt näitab kahe väga erineva unistuse kohtumist: ühelt poolt soov liikuda, mängida ja olla osa meeskonnast ning teisalt uudishimu kõige tundmatu ja kauge vastu. Aastal 2050 võibki olla tavaline, et lapsed huvituvad korraga nii sportlikust elustiilist kui ka kosmoseteadusest. Tulevikus võivad Eesti noored osaleda rahvusvahelistes jalgpalliliigades või hoopis töötada uutes kosmosejaamades, uurides planeete ja elu võimalikkust mujal universumis.
Eestis aastal 2050 on spordiväljakud targad – nad loevad mängijate liikumist ja aitavad neid arendada. Lapsed treenivad koos robottreeneritega ja kannavad nutiriideid, mis aitavad paremini liikuda. Samal ajal on igas koolis võimalus õppida kosmosest – teleskoobid, simulaatorid ja digitaalsed planeetide mudelid viivad lapsed otse universumi südamesse.
See laps näeb tulevikku selgelt ja mitmekesiselt – koht, kus saab olla sportlik, uudishimulik ja avatud maailmale. Just niisugusest unistusest kasvab välja Eesti, mis on liikuv, tark ja valmis uurima kogu universumit.