Sanna joonistus pakub meile mängulist ja rõõmsat vaadet tulevikku, kus kõik on veidi kergem, vabam ja natuke muinasjutuline. Pildil on kolm tegelast, keda ümbritseb roheline muru, lilleline maastik ja suur, huvitava kujuga hoone, mis justkui painduks nagu voogav kangas – see viitab väga fantaasiarikkale arhitektuurile ja paindlikule elukeskkonnale aastal 2050.
Kõige silmatorkavam ongi see suur tulevikumaja, mis ei ole mitte sirge ja kandiline nagu vanasti, vaid looklev, lainetav ja täis eri suuruses aknaid. See võib olla nutimaja, mis liigub päikese järgi või kohandub inimese meeleoluga – muutub soojemaks, valgemaks, pehmemaks just siis, kui vaja. Võib-olla elavad seal sõbrad, pered või hoopis lapsed, kes ise juhivad oma eluruume. See hoone võib olla ka kool või kogukonnakeskus, kus saab mängida, õppida ja koos olla.
Tegelasfiguurid pildil on naeratavad ja enesekindlad. Üks neist kannab krooni või kassikõrvu – see võib olla märk sellest, et aastal 2050 on identiteet vaba ja mänguline. Lapsed võivad olla printsessid, superkassid, teadlased või kõik korraga. Nad ei pea end piiritlema, vaid saavad kujundada oma rolli maailmas täpselt nii, nagu soovivad. Nende rõõmsad näod ja hoiak viitavad sellele, et tulevikus on inimesi toetav keskkond, kus nad saavad olla loovad ja tunda end turvaliselt.
Ümberringi on rohi, lilled ja loomulikult ka punane pall – see võib olla nutikas mänguvahend, mis muudab värvi, kui laps seda puudutab, või laeb väikeseid seadmeid, kui sellega mängida. See näitab, et aastal 2050 on isegi mängud kasulikud: nad toetavad tervist, loovad energiat ja toovad rõõmu.
Sanna visioon aastast 2050 näitab, et tulevikus on tähtsad loovus, vabadus ja sõprus. Majad ei ole enam lihtsalt seinad ja katused, vaid elavad koos inimestega. Lapsed on oma maailma osalised, mitte ootajad. Ja isegi argipäev on täis värvi ja fantaasiat – täpselt nagu tema pilt.