Selle joonistuse keskmes on rõõmus, lendav ja fantaasiarikas olend – näeme naeratavat nägu vikerkaarevärvilise sarvega, mis viitab ükssarvele või maagilisele sõbrale tulevikust. Tema taga lehvib justkui saba või kiirusjooned, mis näitavad, et ta liigub kiiresti ja mänguliselt läbi ruumi, mida ümbritsevad roosad südamekujulised õied või õhupallid. Taevane maastik on pehme ja helge, täis armastust ja õrnust.
See pilt räägib meile, et Eesti aastal 2050 võib olla paik, kus kujutlusvõime ja maagia on osa igapäevaelust. Inimesed elavad maailmas, kus hea tuju, unistamine ja ilu on tähtsal kohal. Tõenäoliselt on tuleviku Eesti selline koht, kus lastel ja täiskasvanutel on rohkem vabadust iseennast väljendada ning elada koos looduse ja fantaasiaga harmoonias.
Selles tulevikus on loovus osa haridusest, tööelust ja isegi tehnikast. Inimesed ei ehita ainult masinaid ja roboteid, vaid ka rõõmu ja ilu. Võib-olla on tulevikus levinud just sellised värviküllased virtuaalmaailmad, kuhu saab siseneda, et mängida, puhata või kohtuda sõbralike fantaasiaolenditega.
Eesti 2050 ei ole mitte ainult tehnoloogiliselt arenenud, vaid ka hingelt avar ja hell – paik, kus lapsed kasvavad armastavas ja toetavas keskkonnas, kus vikerkaared ja südamed on igal nurgal ning unistused lendavad vabalt.