See joonistus on nagu värviline fantaasiamaailm, mis kihab elust ja salapärastest kujunditest. Päike on eriti silmatorkav – suur, oranž, justkui leekiv ja rõõmus. Taevas on elavalt sinine, täis keerduvaid jooni ja kujundeid, mis võivad olla pilved, energiapursked või lausa maagilised olendid. Maapind on roheline ja kirev, täis inimesi, puid ja elavat liikumist. See kõik loob tunde, et tegemist on teise maailmaga – sellisega, mida saab külastada vaid unistustes või kujutlusvõimes.
All on kirjutatud: “Minu unistus on minna Spranki maale.” See nimi on täiesti unikaalne, justkui väljamõeldud paik, millel on oma reeglid, elanikud ja loodus. See võib olla maaväline koht, fantaasiamaa, või lihtsalt sümboliks sellele, kui oluline on võimalus minna kuskile, kus kõik on võimalik. Spranki maa võib olla koht, kus inimesed elavad harmoonias, kus loodus on müstiline ja looming on elu keskmes.
Aastal 2050 võib Eesti olla just selline paik, kus igaühel on võimalus oma „Spranki maale” minna – mitte tingimata füüsiliselt, vaid läbi digitaalse maailma, virtuaalreaalsuse või loovuse. Võib-olla oleme loonud tehnoloogia, mis võimaldab oma unenägusid visualiseerida või kogeda fantaasiarikkaid maailmu koos teistega. See tähendaks, et tuleviku Eesti ei piira meie vaimu, vaid hoopis võimendab seda.
Spranki maa on sel pildil helge, julge ja täis elu. Selline võikski olla Eesti aastal 2050 – paik, kus loovus ja unistused on tähtsad, kus inimesed elavad ühenduses looduse ja üksteisega, ja kus igaühel on vabadus avastada omaenda unistuste maailma.