See pilt viib meid eriti fantaasiarikkasse ja kosmilisse tulevikku. Joonistus on täis värve, liikumist ja väikseid erikujulisi objekte, mis hõljuvad kõikjal – justkui oleks tegevus aset leidmas avakosmoses või mingis väga nutikas ja ujuvas maailmas, mis on täis võimalusi ja üllatusi.
Keskel olev tegelane naeratab, tal on värviline müts või kiiver ja oranžid rõivad – ta näib olevat seikleja, võib-olla lendur või tulevikuuurija. Tema kõrval on joonistatud midagi, mis meenutab kas masinat, sõidukit või isegi nutilauda – see on justkui töökeskus, kust saab juhtida midagi kaugelt. See võib tähendada, et aastal 2050 töötavad inimesed mitte ainult Maa peal, vaid ka õhus, kosmoses või digitaalses keskkonnas, kus igal tööriistal on palju rohkem võimalusi kui täna.
Õhus hõljuvad tähekesed, värvilaigud ja isegi mõned geomeetrilised kujundid – need võivad olla kas energiaosakesed, infopaketid või lausa uue maailma sümbolid. Selline keskkond viitab sellele, et tulevikus on õppimine ja töö palju mängulisem ja loovam. Lapsed ei pea istuma laua taga vihiku ees, vaid nad võivad õppida läbi liikumise, värvide, helide ja kujundite.
All vasakul on justkui osa lendavast laevast või masinast – lilla, punane ja oranž. See võib olla kosmoselaev või intelligentne mänguplatvorm, mis oskab liikuda, rääkida ja koostööd teha. Võib-olla tulevikus liiguvadki lapsed ringi omaenda lendavate vidinatega, mis aitavad neil mitte ainult kohale jõuda, vaid ka unistada ja leiutada.
See joonistus näitab, et aastal 2050 on maailm värviline, vaba ja täis võimalusi. Inimesed ei tööta ainult selleks, et ellu jääda, vaid et luua ja avastada. Tehnoloogia ei ole mitte range ega raske, vaid kerge, tantsiv ja fantaasiarikas. Lapsed on selles maailmas täieõiguslikud osalised – nad loovad, mängivad ja leiutavad ise, kuidas nende tulevik välja näeb. Ja see ongi kõige suurem vabadus.