Sellel pildil on kujutatud rahulik ja õnnelik maailm, kus paistab päike, õitsevad puud ning inimene seisab rõõmsalt oma kassi kõrval. Suur kirsi- või õunapuu keset pilti sümboliseerib elu ja hoolimist – selle tüvel on isegi uks, justkui oleks see puu koduks või peidupaigaks. Taamal paistab suur roosakas maja siniste akendega ja eesliinil seisab rõõmus inimene, kelle kõrval on kass. Kõik on maalitud vesivärvide ja mustade joontega, mis loovad unistusele elava ja mängulise ilme.
Pildi ääres on kirjas:
„Minu unistus on saada kass ja et maailm veniks.”
See on väga poeetiline ja sügav unistus. Kass sümboliseerib lähedust, armastust ja vastutust – soovi hoolitseda ja tunda end vajaliku ning armastatuna. Teine osa unistusest – et maailm veniks – võib tähendada, et laps soovib rohkem aega mängimiseks, olemiseks, unistamiseks. Võib-olla see tähendab ka soovi, et maailm oleks rahulikum ja mitte nii kiire.
Aastal 2050 võiks Eesti olla koht, kus elu ei ole ainult tormamine ja tehnoloogia, vaid kus väärtustatakse rahu, loodust ja kodusoojust. Inimesed saavad elada rahulikus tempos, nende kõrval on loomad, nad saavad nautida päikesepaistet ja kirsse otse oma aia puult. Sellises tulevikus on aega olla koos, hoolida, kuulata looduse vaikust ja kasvatada kasse ning unistusi.
See pilt näitab, et Eesti aastal 2050 on koht, kus südame soojus, rahu ja loodus on tähtsamad kui kiirus ja tehnoloogia – maailm on suurem, pehmem ja paindlikum, just nagu unistaja soovib.