Jete, 7-aastane, on oma pildiga viinud meid otse tuleviku kosmosesse, kus lapsed mitte ainult ei unista tähtedest, vaid elavad ja tegutsevad nende keskel. See joonistus ei räägi ainult avakosmosest, vaid ka julgusest, uudishimust ja rõõmust avastada midagi täiesti uut.
Pildi keskel on suur Maa – roheline ja sinine, selgelt äratuntav, kodune. Maa kõrval on päike, mis särab kollasena, andes energiat ja soojust kogu stseenile. Kuid see pole enam ainult maakera vaade – siia on joonistatud ka teised planeedid, sh pruunid ja oranžid, üks neist rõngastega, mis meenutab Saturni. See tähendab, et aastal 2050 ei ole Eesti lastel piiriks enam ainult nende kodu või isegi meie planeet – nende maailm on kogu universum.
Ülal vasakul on punakas rakett, mille uks viitab, et sinna saab siseneda ja lennata tähtede poole. See ei ole sõjamasin, vaid sõbralik transpordivahend – lihtne, lennuv ja mänguline. See võib olla laste kosmoselaev, mille abil saavad nad käia Kuul, Marsil või isegi täiesti uutes kohtades, mida täna veel ei tunta.
All vasakul on kõige rõõmsam tegelane: lennus inimene, ilmselt Jete ise. Tema käed on laiali, suu naeratab, ta hõljub vabalt planeetide vahel – justkui ütleks ta: “Ma saan kõike!” See on tulevikuinimene, kes ei karda kõrgusi ega tundmatut, vaid naudib neid. Ja tema kõrval on rõngasplaneet – võib-olla uus kodu, uus mängumaa, uus avastus.
See pilt näitab Eestit ja maailma aastal 2050, kus piirid on kadunud – mitte ainult maade vahel, vaid ka füüsikas, fantaasias ja võimalustes. Lapsed ei vaata enam ainult raamatust planeete, vaid nad lendavad nende vahele. Tehnoloogia ei ole tüütu ekraan, vaid värviline rakett, mis viib su unistuste keskele.
Jete tulevik on vaba, piiritu ja uskumatult optimistlik. See on maailm, kus üks laps võib naeratades hõljuda Saturni ja Maa vahel – ja kõik usuvad, et see ongi päriselt võimalik.